Ainuüksi selle nime mainimine viib meid ajas tagasi ja tuletab meile meelde, kui kaugele on Fête de l'Humanité jõudnud läbi aegade, olles aastate jooksul kujunenud Prantsusmaa suurimaks iga-aastaseks rahvaürituseks . Iga aasta septembris avab seemuusikaline ja pidulik üritus kolmeks päevaks oma uksed tuhandetele festivalikülastajatele, kes soovivad tulla ja kuulata selleks puhuks programmeeritud artiste. Pink Floyd, Joan Baez, The Who, Chuck Berry, Léo Ferré, Ray Charles, Johnny Hallyday, Nina Hagen, Noir Désir, la Mano Negra, Carlos Santana ja Patti Smith on vaid mõned neist lugematutest artistidest, kellel on juba olnud au esineda mõnel Fête de l'Humanité laval. Kuid Fête'il on veel midagi muud kui kontserdid. Kaugel sellest. Fête de l'Humaité on multikultuurne üritus, kus on oma koht ka näitustel, kino, tsirkusel ja teatril.
Ja loomulikult on Fête de l'Humanité ka ja eelkõige võitluslik, sest seal toimuvad paljud arutelud. KunaFête de l'Humanité kolib oma ajaloolisest asukohast Seine-Saint-Denis's 2022. aastal Essonne'i, siis siin on tagasivaade selle populaarse muusikafestivali ajaloole ja päritolule.
Kõik sai alguse sellest, et Marcel Cachin, kes oli ajalehe l'Humanité direktor aastatel 1918-1958, mõtles välja ürituse kommunistliku päevalehe toetuseks. Fête de l'Humanité toimus esimest korda 7. septembril 1930. aastal Parc Sacco et Vanzetti pargis Bezonsis Val-d'Oise'is.
Tollal oli see rahvafestival võimalus esitada korduvaid üleskutseid tööliste ühtsuse ja Rahvarinde kohta. Toimusid mitmesugused kioskid, loteriid, teatri- ja puhkpilliorkestrid, samuti spordialad, nagu korvpall ja kuulsad kottivõistlused.
Varsti muutusid näitused tähtsamaks. Näiteks 1935. aastal esines Fête de l'Huma Jacques Prévert'i muusikal "Vive la presse". 1937. aastal avas festival oma uksed prantsuse Cancanile ning lauljale ja näitlejale Marianne Oswaldile. Aasta hiljem oli kohal Charles Trenet. Kui Fête de l'Humanité võttis 1935. aastal Prantsusmaal esimesena kasutusele mikrofonid esinemiste jaoks, siis 1936. aastal korraldas üritus oma esimesed suured kontserdid rahvarinde ajal.
Ja see oli suur edu, sest osavõtjate arv ületas tol aastal 300 000 piiri. Pärast sunnitud pausi aastatel 1939-1944 Teise maailmasõja tõttu kinnitas Fête de l'Humanité vajadust Prantsusmaa ülesehitamiseks ning osalejate arv püstitas uue rekordi, kui 1945. aastal kogunes Bois de Vincennes'ile miljon inimest. Seejärel, külma sõja saabudes, võttisFête de l'Humanité endale rahu mantli. Muuhulgas mõisteti rahvaüritusel hukka Prantsuse imperialismi kuriteod. Kasvav sõdade arv maailmas aastatel 1950-1975 ajendas ka Fête de l'Humanité' d võtma seisukohta, eelkõige Indohiina sõja ja Vietnami sõja vastu.
Sel perioodil hakkasid ürituse toimumiskohale tekkima ka restoranid. Aastaks 1951 oli seal üle 300 stendi. Mis oli veel uut?
1952. aastal loodi ajalehte l'Humanité toetav vautšer, 1966. aastal korraldati mitu suurt näitust, sealhulgas Picasso ja Fernand Légeri tööd. 1970. aastate alguses toimusid stendidel siis kuulsaddebatid kommunistide, sotsialistide ja vasakradikaalide vahel.
Selle kõrval jätkab Fête de l'Huma oma suuri kampaaniaid, nagu Angela Davise ja Nelson Mandela vabastamine või Iirimaa toetamine Bobby Sands'i venna juuresolekul 1981. aastal. Üritus avas ka üllatavamaid maailmu, nagu näiteks mood.
1988. aastal toimus festivalil Yves Saint-Laurenti moeetendus Grande Scène'il! 1999. aasta tähistas pöördepunkti, kuil'Humanité lakkas olemast PCF-i keskne organ. Sellest ajast alates püüdis Fête de l'Huma end kehtestada sotsiaalse liikumise osalejate kohtumise ja mõttevahetuse suursündmusena. 2000ndatel aastatel sai Fête de l'Humanité' st sotsiaalseid ja poliitilisi vasakpoolseid ühendav suurüritus.
Valitsusvälised organisatsioonid, ühendused, ametiühingud ja muud poliitilised jõud on kõik oodatud osalema ning Fête de l'Huma näeb end nüüd kohana, kus kohtuvad sotsiaalsed võitlused ja rahvusvaheline solidaarsus. 1930. aastast alates onFête de l'Humanité regulaarselt vahetanud toimumiskohta: Bezons, Bois de Vincennes, Montreuil, Meudon, unustamata muidugi La Courneuve' i, oma ajaloolist toimumiskohta. Ümberkolimine Essonne'ile 2022. aastal tähistab tõelist pöördepunkti selle festivali ajaloos, mis on otsustanud jääda Prantsusmaa suurimaks populaarseks ürituseks!
Fête de l'Huma 2024: täielik programm ja kontserdiajad
Fête de l'Humanité on tagasi! Ajaleht L'Humanité poolt igal aastal korraldatav üritus toimub reedel 13., laupäeval 14. ja pühapäeval 15. septembril 2024 Plessis-Pâté endises lennubaasis 217, otse Essonne'i südames! Mis on kavas? Louise Attaque, Calogero, räppar SCH, artistid Jain ja Santa, produtsent Vladimir Cauchemar, andekas Angélique Kidjo, unustamata räppar MC Solaar, Kalash Criminel, Sandra Nkaké, Pomme ja alati populaarne Tiken Jah Fakoly! Pärast Louane ja Calema ärajäämist lisanduvad Shaka Ponk ja Les Vulves Assassines. Kogu programmi ja kontserdiaegu leiad siit! [Loe rohkem]
Fête de l'Huma naaseb baasile 217 reedel, 13. septembril, laupäeval, 14. septembril ja pühapäeval, 15. septembril 2024. Essonne'is toimuvale kolmandale järjestikusele üritusele oodatakse kolme päeva jooksul umbes viiskümmend kunstnikku. Siin on kõik, mida peate teadma enne Fête de l'Humanité 2024'ile tulekut: programm, lahtiolekuajad, juurdepääs Base 217-le ja Prantsusmaa suurima populaarse ürituse ajalugu. [Loe rohkem]
Ametlik sait
fete.humanite.fr
Fête de l'Huma 2024: täielik programm ja kontserdiajad
Fête de l'Huma 2024: programm, juurdepääs, lahtiolekuajad... siin on kõik, mida peate teadma.
