Kui Prantsusmaa pealinn valiti 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängude võõrustajaks, tõstatasid piirkonna elanikud palju küsimusi, mis on ka praegu mõistlikud: miks valida linn, mis on juba niigi väga turistlik, oma territooriumi rahvastikutihedusega võrreldes väga väike ja lõppkokkuvõttes teatud spordialade (purjetamine, avaveeujumine jne) harrastamiseks halvasti sobiv?
Millised on olümpiamängude korraldamise tingimused?
Selleks, et kandideerida olümpiamängude korraldajaks, peab kandidaatriigil olema Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt tunnustatud riiklik olümpiakomitee. Riiklik olümpiakomitee on iga riigi jaoks eraldi ja aitab edendada ja arendada olümpialiikumist riigis. Praegu on Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) juures 206 riiklikku olümpiakomiteed. Kui linn ja seega ka riik soovib kandideerida olümpiamängude korraldamiseks, peab ta koostama tugeva ja hästi toetatud projekti, mida juhendab ROK.
Seejärel kutsub ROK oma liikmed kokku hääletusele. Igal liikmel on üks hääl ja hääletamine toimub salajase hääletuse teel, kuigi ROKi liige ei saa hääletada, kui valimised puudutavad riiki, mille kodanik ta on. Kui esimeses voorus ei saavutata häälteenamust, langeb välja kandidaatlinn, kellel on kõige vähem hääli, ning hääletust jätkatakse, kuni üks linn saab enamuse.
Kuidas sai Pariis 2024. aasta mängude võõrustajaks?
Pärast ROKi 11. juuli 2017. aasta otsust sai Pariis taas olümpialinnaks, täpselt 100 aastat pärast viimaste mängude toimumist Prantsusmaa pealinnas. Kuigi Pariis konkureeris Los Angelesega 2024. aasta mängudele, võttis ROK lõpuks vastu otsuse korraldada olümpiamängud mõlemas linnas (kahel erineval korral): just Pariis on see, kes lõpuks 33. moodsate mängude võõrustajaks saab. Pariis valiti välja tänu oma rikkalikele ja ajaloolise väärtusega võistluspaikadele: mõned üritused toimuvad Grand Palais' kauni klaasist katuse all, teised Champ de Mars'i väljakul, kolmandad Invaliidide hoovis, Versailles' lossis jne. Kohtumiseni reedel, 26. juulil Pariisi 2024. aasta olümpiamängude avatseremoonial !
