Mis on kooselu, süsteem, mis võib tulla mängu pärast uusi parlamendivalimisi? Konstitutsiooninõukogu veebisait defineerib kohabitatsiooni kui " poliitilist olukorda, kus Vabariigi President ja parlamendiliikmete enamus on vastandlike poliitiliste veendumuste esindajad. Kuna valitsus on aruandekohustuslikRahvusassamblee ees (4. oktoobri 1958. aasta põhiseaduse artikli 20 lõige 3, 49 ja 50), peaks Vabariigi President nimetama valitsuse juhiks kellegi, kes omab Rahvusassamblee enamuse toetust".
30. juunil 2024 lähevad prantslased taas valima oma parlamendiliikmeid. Üks valimistel osalevatest erakondadest saab kindlasti enamuse Rahvusassamblees ja on täiesti võimalik, et see erakond ei ole valitud Vabariigi Presidendi erakond. Riigipea peab siis nimetama peaministri, kes tegutseb riigikogu enamuse juhina, st peaministri, kes on pärit mõnest muust erakonnast kui tema enda erakonnast.
Viienda Vabariigi ajaloos on prantslased olnud tunnistajaks kolmele kooselule: aastatel 1986-1988, mil presidendiks oli sotsialist (François Mitterrand) ja peaministriks RPR (Jacques Chirac). Aastatel 1993-1995, mil valitsesid sotsialistlik president (François Mitterrand) ja RPR-i peaminister (Édouard Balladur). Seejärel aastatel 1997-2002 RPRi presidendi (Jacques Chirac) ja sotsialistliku peaministri (Lionel Jospin) juhtimisel.
Riigipea ja valitsusjuht peavad Prantsusmaa juhtimiseks riigi tipus "koos eksisteerima". Nende kooselude ajal on Vabariigi Presidendil palju vähem volitusi: peaministril ja tema enamusel riigikogus on suurem mõju seaduste vastuvõtmisel ja riigi siseasjade juhtimisel.
Vabariigi President säilitab kontrolli rahvusvaheliste suhete üle. Samuti säilitab ta osa oma ametissenimetamisõigusest (ta nimetab kolm põhiseadusliku nõukogu liiget ning nimetab ametisse tsiviil- ja sõjaväeametnikke). President on relvajõudude ülem, kuid "armee jõud on valitsuse käsutuses". President on Prantsusmaa tuumaväe omanik. Ta kuulutab välja seadused ja võib taotleda nende teistkordset arutamist. Ta juhib ministrite nõukogu ja võib kord aastas Rahvusassamblee laiali saata.
Uue laialisaatmise korral oleks vaja oodata aasta aega uue hääletuse korraldamiseks ning parlamendi enamus võiks muutuda, mis võimaldaks Vabariigi Presidendil valida uue peaministri.
