Prantsuse šansoon on kaotanud ühe oma kõige sümboolsema ja tagasihoidlikuma ikooni. Françoise Hardy suri äsja 80-aastaselt, olles mitu aastat võidelnud haigusega. Sellest teatas tema poeg Thomas Dutronc teisipäeval, 11. juunil oma sotsiaalvõrgustikes avaldatud sõnumis.
Françoise Hardy tõusis 1960ndate alguses muusikamaailma esiplaanile oma esimese hittiga " Tous les garçons et les filles " (1962). See sümboolne laul, mis võitis kiiresti publiku südamed, käivitas tema karjääri suurejooneliselt. Sellele järgnesid teisedki märgilised laulud, nagu "Le Premier Bonheur du jour " (1963) ja "Mon amie la rose " (1965).
Aastate jooksul on Françoise Hardy end uuesti leiutanud ja kunstiliselt arenenud. Ta on uurinud erinevaid muusikastiile, alates folkloorist kuni pop-rockini, jäädes samas truuks oma jäljendamatule stiilile. Tema kõige meeldejäävamad laulud on "Comment te dire adieu " (1968) ja "Message personnel " (1973), mis on saanud tõelisteks klassikuteks. Need laulud mitte ainult ei võrgutanud prantsuskeelse publiku kõrvu, vaid aitasid Françoise Hardy' le ka rahvusvahelist tunnustust.
Lisaks oma muljetavaldavale muusikukarjäärile (üle 50 aasta ja 28 albumi) on Françoise Hardy jätnud oma jälje ka moetööstusele.
Tema elegantne ja ajatu stiil on inspireerinud paljusid kunstnikke ja disainereid, nii et temast on saanud tõeline moeikoon, mida seostatakse šiki ja rafineeritud pariislanna kuvandiga. Vaatamata oma diskreetsusele ja häbelikkusele onFrançoise Hardy tänu oma aastakümneid kestnud andekusele ja tundlikkusele võitnud miljonite fännide südamed üle kogu maailma.
Samuti ei saa me mainida Françoise Hardy' d ilma Jacques Dutronc'i mainimata. Koos lauljatariga moodustasid nad 1960. ja 1970. aastate ühe kõige sümboolsema prantsuse paari, mis on Jane Birkini ja Serge Gainsbourg'i kõrval võrdne.
Nende liidust sündis 1973. aastal Thomas Dutronc. Françoise Hardy surmaga kaotas Prantsusmaa suure kunstniku, kes jääb igaveseks prantsuse muusika ajatuks ikooniks.
