Pariisi nägu on aja jooksul muutunud ja mõnikord oleme üllatunud, kui avastame teatud kohtade mineviku uuesti. Eriti kehtib see Halles'i linnaosa kohta. Tänase Place Joachim-du-Bellay koha peal asus kunagi üks Pariisi tähtsamaid kalmistuid: Cimetière des Innocents.
Selle kalmistu algupära ulatub tagasi Merovingide ajal ning peaaegu 1000 aastat hoiti seal Pariisi elanike säilmed, kuni see 1780. aastal suleti. Hinnanguliselt on sinna maetud kaks miljonit Pariisi elanikku. Saint-Micheli auks ehitati siia esimene kabel, mis asendati 1130. aasta paiku Louis VI Paksu käsul suurema kirikuga. See oli pühendatud pühadele süütutele, sellest ka nimi.
Süütute kalmistu, mis on Pariisi elanike igapäevaelu vaatamisväärsus.
Lisakskirikule, massihaudadele ja purskkaevule asus süütute kalmistul ka kaks rekonstruktsiooni. Nendes väikestes kambrites hoiti kinnipeetavaid, kes seejärel müüritati kinni. Esimene Reclusoir des Innocents oli Pariisi kuulsaim. Sellel oli kaks riivitud avaust, millest üks avanes väljapoole, et sinna saaks toitu sisse tuua, ja teine avanes kiriku sisemusse, et recluusiiril oleks võimalik osaleda religioossetel tseremooniatel.
Cimetière des Innocents'ist on teada neli erakute nime. Esimene, Alix La Bourgeotte, jäi oma erakuks 46 aastaks. Teine, Jeanne La Verrière, oli avaldanud soovi elada erakuna, kuigiAlix La Bourgeotte oli juba 18 aastat oma kambrias olnud. Seetõttu ehitati teine erakond. Renée de Vendômois, kes oli süüdi mõistetud abielurikkumises ja oma abikaasa mõrvas, mõisteti oma elu lõpuni erakuna. Lõpuks oli neljas teadaolev erak oli lesk Jeanne Pannoncelle.
See kalmistu oli Pariisi elanike seas pehmelt öeldes väga populaarne. See oli elav kohtumispaik, kus päevasel ajal käisid kaupmehed ja jalutajad. Kui aga öö saabus, muutus kalmistu vähem populaarseks. Sinna maeti 22 Pariisi koguduse säilmed, samuti Hôtel-Dieu haigla säilmed, 1348. aasta musta surma ohvrite surnukehad ja Cité surnuaia tundmatute isikute surnukehad, sealhulgas Seine'isse uppunud ja avalikul maanteel hukkunud inimesed, kes maeti seejärel massihaudadesse.
Innocents'i kalmistu lõpp
Seega oli liiga väikese kalmistu jaoks liiga palju surnukehi. Samuti öeldi, et maa sööb surnukeha ära üheksa päevaga. Kalmistule lisati ümberringi massihaudasid, et mahutada äraviidud luud. Vana kalmistu lõunaküljel, paralleelselt rue de la Ferronnerie'ga asuvat Charnier des Lingères'i eraldab fresko, millel on kujutatud tantsu (danse macabre). See kujutas aadlikke, religioosseid esindajaid, talupoegi ja isegi valitsejaid, kes olid sunnitud surnute järel käima, tuletades meelde, et keegi ei pääsenud sellest saatusest.
Kuid pärast tuhat aastat kestnud tegevust oli Pariisi südames asuv kalmistu ebatervislik. See oli nii ülerahvastatud, et maapinna tase oli väidetavalt 2,50 meetrit kõrgem kui ümbritsevate tänavate tase. Lisaks sellele keelas 1765. aastast pärit seadus ebasobivuse tõttu kalmistud linnade sees. Otsustav sündmus viis 1780. aastal süütute kalmistu lõpliku sulgemiseni. Sinna maetud surnukehade raskuse all andis vahesein järele ja pariislaste säilmed valgusid restoraniomaniku keldrisse. Kalmistu hävitati 1786. aastal.
Süütute kalmistu jäänused
Sellest Pariisi kalmistust on tänapäeval väga vähe säilinud. Sinna maetud inimeste säilmed asuvad nüüd Pariisi katakombides. Place Joachim-du-Bellay platsil asunud Fontaine des Innocents oli süütutekiriku kõrval asuv purskkaev, mis on nüüdseks hävinud. Rue de la Ferronnerie 8 ja rue des Innocents 15 juures võib näha kaarte, mis kunagi toetasid kahte kalmistu massihauda. Jäänused on säilinud ka Musée du Louvre' is ja Musée Carnavalet' muuseumis.
Koht
Metro Châtelet-Les Halles
Châtelet
75001 Paris 1
Juurdepääs
Metro Châtelet (liinid 1, 4, 7, 11, 14)
Hinnad
Vaba
