Pealinnas ja kogu Ile-de-France'i piirkonnas on meil õnneks erakordnepärand nii monumentide kui ka oskusteabe poolest. Meie uues sarjas"Les Gardiens du Patrimoine" (Meie pärandi kaitsjad) tutvustame mehi ja naisi, kes töötavad selle pärandi kaitsmise nimel igapäevaselt, tuues seda ellu ja tõstes selle teadvustamist, et tagada selle säilimine läbi sajandite. See on teie võimalus avastada nende kirge ja saada rohkem teada sellest tõelisest aardest, nii materiaalsest kui ka immateriaalsest.
Selle esimese episoodi jaoks kohtusime Bouglione'i perekonnaga ja eriti kahe vennaga, Joseph ja Louis-Sampioniga, nende uue etenduse"Spectaculaire" puhul, kes rääkisid võrratu kirega oma elust Cirque d'Hiveris, viimases alalises tsirkuses pealinnas, kus üle 150 aasta tagasi sündis lendava trapeti distsipliin, mis on tõeline uhkus ja rõõm ja etendus, mis on tänapäeval selle kohaga lahutamatult seotud.
Joseph Bouglione: Minu nimi on Joseph Bouglione, minu vanaisa järgi. Olen kuuendas põlvkonnas ja Pariisi Cirque d'Hiveri kunstiline juht. Minu roll on olla show kunstiline juht ja palgata igal aastal artistid uute show'de jaoks.
Louis Sampion Bouglione: Minu nimi on Louis Sampion Bouglione, ma hoolitsen Cirque d'Hiveri muuseumi eest, vastutan perekonna ajaloo ja kuvandi eest, mida Cirque d'Hiver esindab, programmi, plakatite ja...
J.B. : Minu vanaisa ostis Cirque d'Hiveri 1934. aastal ja sellest ajast alates on tsirkus ja etendus põlvest põlve edasi antud.
L.S.B.: See on väga keeruline. Oleme suutnud minna tagasi kuni 1820. aastani, mil Itaaliast saabus esimene Bouglione treener. Ta oli treener, kes töötas lõbustusplatsidel ja tuli Torinost. Ta ületas piiri ja asus püsivalt Prantsusmaale elama. Sealt edasi, menageriast menageriasse, ehitas ta tsirkuse üles, aina suuremaks ja suuremaks, ja nii tekkis Bouglione tsirkus.
L.S.B.: Cirque d'Hiveri lugu on üsna uskumatu. Lavastaja Louis Dejean, kellel oli Champs-Elysées'l juba tsirkus nimega Cirque d'Été, otsustas luua talvise tsirkuse. Napoleon III poolvenna Duc de Morny loal sai ta 1852. aastal loa ehitada Cirque d'Hiver, mida siis nimetati Cirque Napoléoniks.
Cirque d'Hiver de Paris, üks vanimaid tsirkuseid Euroopas.
Cirque d'Hiver asub Pariisi 11. linnaosas Filles du Calvaires'i lähedal ja on neoklassitsistliku arhitektuuriga ajalooline saal. See on üks vanimaid alalistest tsirkustest Euroopas, mis jätkab tsirkusekunsti tutvustamist perede rõõmuks. [Loe rohkem]
J.B.: Teisisõnu, Cirque d'Hiver on lendava trapeti tempel. Léotard (tema eesnimi on Jules) leiutas lendava trapeti ja tegi esimese lendava trapeti numbri Cirque d'Hiveri enda avamisel, mis oli avamisüritus. Nii et trapetsikunstnike jaoks, kes tulevad siia esinema, on see müüt, sest oma numbri tegemine Pariisi Cirque d'Hiveris on kunstnike jaoks midagi uskumatut.
Veelgi enam, film"Trapèze"(ilmus 1956. aastal) Tony Curtise'i peaosas filmiti siin Cirque d'Hiveris koos Bouglione'i perekonnaga. Tegelikult olid filmis paljud pereliikmed statistid või näitlejad. Nii et mis puutub trapetsikunstnikesse, siis on see ajalooline. Trapetsikunstnik peab töötama Cirque d'Hiveris, ma saan palju taotlusi, see on omamoodi pühitsus.
L.S.B.: Tol ajal ei olnud sellist asja nagu lõuendist tsirkus, olid ainult kõvad tsirkused. Oli ainult kivist või pooleldi ehitatud tsirkused, st pooleldi puidust ja pooleldi lõuendist. Ja pärast seda oli neid tsirkuseid üsna keeruline iga kord lahti saada, nii et hakati üha enam kasutama lõuendit.
J.B. : See on meie elu! Me oleme siin sündinud, mina sündisin tegelikult Cirque d'Hiveris. Mu vanemad elavad tsirkuse esimesel korrusel ja ma veetsin seal kogu oma nooruse kuni 18-aastaseks saamiseni. Ma magasin siin (etenduste saalis, toim.) ja see oli minu mängutuba. Õppisin koolis ja samal ajal tegin võimlemistreeninguid, olin aastaid köielkõndija, õppisin ka hobustega tegelemist, koos oma isaga, kes oli ratsanik. See õpetas mulle palju asju.
L.S.B.: Minu jaoks isiklikult on see kogu meie elu, ma olen praktiliselt sündinud Cirque d'Hiveris, veetsin siin kogu oma nooruse, kogu oma lapsepõlve, ja see jätkub, ka minu lapsed veedavad siin oma elu. See on maagiline, suurepärane koht, kus meid ümbritsevad pidevalt kunstnikud, publik, kõik, mida see võib esindada, lühidalt öeldes on see iga päev elav vaatemäng.
J.B. : Üks asi, millele ma sageli mõtlen, on"La Piste aux étoiles". See on filmitud Cirque d'Hiveris ja seetõttu kordan ma igal aastal seda muusikat, sest nii paljud inimesed vaatasid seda kuulsat etendust. Kui ma kuulen ja kuulan seda orkestri muusikat, siis see tekitab minus alati natuke elevust, sest ma mäletan, et olin 12-13-aastane ja vaatasin, ma pidin kuskil istuma ja olin kõigil proovidel.
L.S.B.: Cirque d'Hiveri sees on bassein, mis ehitati 1933. aastal ja mille avas Mistinguett. 90ndatel aastatel võeti see bassein uuesti kasutusele ja kui veeshow oli lõppenud, kui ma õhtul sageli koju läksin, oli väga meeldiv võtta rätik jaminna basseini ujuma. Niisiis, see on 13m läbimõõduga ja 4m sügavune bassein, ja kui see on täiesti omaette, siis on väga mõnus!
L.S.B.: Lendav trapets leiutati 1859. aastal Cirque d'Hiveris - ehk siis tollal Cirque Napoléonis - väga noore kunstniku Léotard'i poolt. See oli esimene kord, kui artist õhku tõusis, tegelikult lasi ta ühe trapeti maha, et püüda teist. Nii et tegelikult sündis lendav trapets just Cirque d'Hiveris.
J.B. : Eelnevalt on palju tööd, sest sa pead reisima kõikjale, et leida näitlejaid, kes sobivad show'sse. Veelgi enam, et artistid broneeritakse 3 või 4 aastat ette, et me saaksime neid reserveerida, sest on palju show'sid ja kabareesid, mis kasutavad tsirkuseartiste, kõikjal pühade ajal. Ma sõidan palju, et näha festivale, sest nendel kasvandikel võib 3-4 päeva jooksul näha viiskümmend või kuuskümmend etendust, millega töötatakse, ja see võimaldab meil teha oma turgu kuskil, et palgata artiste tulevase show jaoks.
J.B. : See on areng, mis on toimunud aasta-aastalt, uute tehnikate, uute materjalide ja sobivamate õpetajatega. Umbes nelikümmend, viiskümmend aastat tagasi tegime veel kahekordset saltot, nüüd teeme kolmekordset, isegi neljakordset ja mõned inimesed räägivad viiekordsetest saltodest! Nüüd on meil üks daam Ameerika Ühendriikidest, kes teeb kolmekordset saltot. Ei ole palju naisi, kes teevad kolmekordset saltot igal show'l, maailmas on vist 4 või 5.
Järgmisel etendusel, 2025. või 2026. aastal, teeb aga Mehhiko trapetsikunstnike trupp Cirque d'Hiveris neljakordset saltot ja see saab olema ajalooline, sest nad on esimesed trapetsikunstnikud, kes teevad siin neljakordset saltot ja teevad selle ka ära. Meie jaoks on see erakordne lendava trapeti templis.
J.B. : Meil ei ole igal aastal lendavat trapetsit, ma muudan etendust, sest pärast seda oleks see liiga korduv, kuid on ikka paar aastat, vist 4, möödas, kui meil on olnud trapetsikunstnikud. On olnud ka muid numbreid: Rongkäik, hoops, õhukangad, fikseeritud trapets, aga ma võtan trapetsikunstnikke umbes iga kahe aasta tagant. Nüüdsest alates on see iga kahe aasta tagant või võib-olla järgmisel talvel, ma ei tea.
Me saime aru, et publik, ja me teadsime seda, tahab näha trapetsikunstnikke, kuid mõnikord ei saa me tehnilistel põhjustel lennutrapetsiartiste näidata, sest meil on teisi numbreid, mis võtavad ruumi kuplisse ja me ei saa seal rohkem kui 2 tonni üles riputada. Me teame, et teile meeldib see ja meile meeldib see ka!
Sel aastal on seal eripära, sest seda esitavad neli naist, neli noort daami, kes teevad seda etendust. Tavaliselt on seal alati üks naine koos kahe akrobaadiga, aga seekord on kõik naised ja nad teevad tõesti kõike seda, mida mehed oskavad. Nii et see on ainulaadne ja erakordne.
J.B. : Meie põlvkond on oma lastele edasi andmas, nad õpivad seda ametit, nad jälgivad seda, mida me teeme, et nad saaksid õppida ja areneda tsirkuses meie asemel tulevastel aastatel. Pärast seda tuleb mõista, et tsirkuses ei suru me oma lapsi sellesse elukutse juurde. Kui nad tahavad seda teha, siis nad teevad seda, kui nad ei taha seda teha, siis nad ei tee seda. Kui satahad jätkata õpinguid ja teha midagi muud, siis võid seda teha." Aga ei, ma tahtsin seda teha, sest see oli midagi uskumatut kunstnike, valgustuse ja publiku seas.
See on unistus ja ma näen nüüd kõiki lapsi, kes on kõik kolmeteist-, neljateistkümneaastased, nad on seal, nad aitavad. Minu poeg töötab rajal, peres on palju inimesi, kes töötavad rajal, ja nad võtavad seda rolli väga tõsiselt. See on tõeline töö. Kolm nõbu on seal, nad aitavad artisti varustust üles seada, see on esimene töö, mida sa teed, kui oled piisavalt vana, et tsirkuses midagi teha.
Me õpetame neile, kuidas aparaati rõngasse viia, ja see annab neile vastutustunde. Nad on seal, nad on riietatud kostüümidesse, nad valmistuvad, nad tulevad eelnevalt, nad kontrollivad oma varustust. See on nende jaoks väga oluline osa ja nad tahavad seda kindlasti teha. Ja nende suurim karistus on neile öelda: "Sa ei tule homme tsirkusesse!
J.B. : See ei räägi lugu, see on rütmiline etendus, mis kestab kaks tundi koos vaheajaga ja numbrid järgnevad üksteisele, ilma liigsete teadaannetega. See on tõesti väga kiire tempo,elava orkestri, laulja, kaasava balleti ja mõningase situatsioonikomöödiaga. See on traditsiooniline etendus, kuid tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ma kuulan publikut, et kuulda, mis neile meeldib, mis neile kõige rohkem meeldib ja mis mitte, ja nende kriteeriumide alusel saan ma etenduse kokku panna.
Etendustel ei ole teemat, see ei ole nagu näidend, ei ole mingit ühtset lõimestikku. Teistel aastatel olen seda teinud, aga ma leidsin, et see oli natuke pikk, et numbrite vahel oli ajastus kadunud. Siin on iga numbri vahel 2 sekundit, nii et kiiremini ei saa minna, kõik järgneb üksteisele.
Cirque d'Hiver Bouglione esitleb oma täiesti uut etendust: "Spectaculaire", mida saab Pariisis näha 11. oktoobrist 2024 kuni 9. märtsini 2025. See ainulaadne show tähistab 1859. aastal siin leiutatud lendava trapeti suurt tagasitulekut ja tähistab 90 aastat kuulsat Bouglione'i dünastiat selle sümboolse tsirkuse templi südames. [Loe rohkem]
L.S.B. : Ah, siit leiab kõike! Palju esemeid, mis kuulusid artistidele, kes võisid või ei võinud Cirque d'Hiveris töötada, aga see on muuseum, mis on rikas dokumentide ja kostüümide poolest, ja meil on neid tohutult palju. See on üks Bouglione perekonna eripära, et nad on suutnud säilitada ja ikka veel säilitada ja uurida tsirkuseartistide kostüüme.
L.S.B. : Ma olen kollektsionäär isalt pojale. On olemas mitut tüüpi kollektsionäärid: need, kellele meeldib oma kollektsioone kastides või kirstudes hoida, ja kollektsionäärid, kellele meeldib oma esemeid nautida, teisisõnu, neid eksponeerida. Mina kuulun sellesse kategooriasse, nii et tahtsin kohe luua muuseumi, et kõik saaksid seda nautida, mina kõigepealt, et kõik need esemed oleksid olemas.
L.S.B. : Seda muuseumi ei saa tegelikult külastada, kuid Cirque d'Hiverile taotlusi esitades korraldame aeg-ajalt külastusi. Me tahaksime selle muuseumi avada pärandipäevade ajaks, kuid probleem on selles, et muuseum ei vasta tegelikult nõuetele, mis on vajalikud suure hulga inimeste vastuvõtmiseks.
L.S.B. : Igal kuu esimesel laupäeval korraldab Cirque d'Hiver giidiga ekskursioone kõigis oma ruumides, kus tutvustatakse ka selle toimimist!
Mine pealinna kõige sümboolseima tsirkuse kulisside taha, tehes iga kuu esimesel laupäeval giidiga ekskursiooni Cirque d'Hiver Bouglione'ile. Saate teada kõike, mida peate teadma selle elava etenduskoha ajaloost ja väikestest saladustest, mida ei tohi vahele jätta! [Loe rohkem]
Koht
Bouglione talve tsirkus
110 rue Amelot
75011 Paris 11
Cirque d'Hiver de Paris, üks vanimaid tsirkuseid Euroopas.
Vaatemänguline: Cirque d'Hiver Bouglione'i uus hoogne show - meie arvamus
Vaadake kord kuus toimuval giidiga ekskursioonil Cirque d'Hiveri kulisside taha.
