Te ei pruugi seda teada, kuid Université Paris Cité peakorter, mis asub endise arstiteaduskonna ruumides, kiviviske kaugusel Odéoni metroojaamast, on koduks põnevale kurioosumile. Ainus omataoline meditsiiniajaloo muuseum - mille eest praegu vastutab Andréa Barbe-Hulmann - avati 1950. aastate keskel. Algselt oli muuseum mõeldud arstiteaduskonna õppejõududele ja üliõpilastele, kuid üldsusele avas ta uksed alles 1994. aastal.
Selle 1905. aastal ehitatud suurejoonelise saali sisemuses? vitriinid, mis sisaldavad uskumatuid kollektsioone, mida peetakse Euroopa vanimateks. Dekaan Lafaye'i poolt 18. sajandil kokku pandud kollektsioonid on aastate jooksul rikastunud mitmesuguste esemetega, mis hõlmavad kirurgilise kunsti eri harusid kuni 19. sajandi lõpuni.
Meditsiiniajaloo muuseum lähtub kronoloogilisest lähenemisviisist ja eksponeerib peamiselt kirurgilisi instrumente XV-XIX sajandist, näiteks XV sajandist pärit trakti tõmbaja, mida kasutati nooleotsade väljavõtmiseks haavadest, XVIII sajandist pärit rauast kuuli tõmbaja ja XVIII sajandist pärit kõverad noad, mida kasutati amputatsioonideks. Paljud neist instrumentidest kohandati lahinguväljal kasutamiseks. Veel üks oluline asjaolu on see, et enamik neist vanadest kirurgilistest instrumentidest on projekteeritud suurte söögiriistade tootjate poolt.
Muud Pariisis asuvas Musée d'Histoire de la Médecine 'is eksponeeritud kurioosumid? 16. sajandist pärinev käeprotees, 1550. aastast pärit trepanatsioonikast, 18. sajandi portselanist ja jõehobu luust proteesid, skalpell, mida kasutas Charles-François Félix, kes 1686. aastal edukalt opereeris Louis XIV-d, et eemaldada tema anaalfistul, dr Antommarchi autopsiakomplekt, mida kasutas Napoleon I ja esimene kruvistetoskoobi mudel, mida treenis kuulus Laennec.
Muuseumis on esindatud ka mitmed suured meditsiini ja kirurgia tegelased, sealhulgas neuroloogia isa Jean-Martin Charcot; Joseph Claude Anthelme Récamier, kaasaegse meditsiinilise ja kirurgilise günekoloogia looja, kes võttis 1801. aastal kasutusele vaginaalspekulumi; prantsuse kirurg ja uroloog Antonin Desormeaux, kes andis oma nime endoskoopile, mida kasutatakse nii kõrile kui ka kuseteele vaatamiseks; ja mitte unustamata kuulsat Ambroise Paré'd. Ta oli ka kuulus Ambroise Paré. Tihti peetakse teda Prantsuse kirurgia isaks, ta oli kuninga kirurg ja lahinguväljal tegutsev kirurg. Välja on pandud ka meditsiinimaailma tuntud tegelaste büstid, sealhulgas Félix Legueu, prantsuse kirurg ja uroloog, kes asutas Uroloogiaühingu, ning Marie-Jules Parrot, kes sai 1880. aastal meditsiiniakadeemia liikmeks.
Selles muljetavaldavas muuseumis, mis on tõeline kurioosumite aardelaegas, on esindatud kõik erialad: sünnitusabi (esimene rinnapump, vanad imetamispudelid), oftalmoloogia, kurguarstiteadus (kõrvasüstik)... Muuseum toob esile ka elektri tulekut, mis muutis vaieldamatult meditsiini ajalugu, andes näiteks esimese kaasaskantava elektrokardiograafi.
Kõik need instrumendid ja eksponaadid näitavad, et meditsiiniline võimekus ei ole midagi uut ja et meditsiin ja kirurgia on tõepoolest arenenud viimaste sajandite jooksul.
Selle olulise ja põneva meditsiiniajaloo muuseumi avastamiseks minge Université Paris Cité peakorterisse, mis asub 6. arrondissementis. Muuseum on avatud esmaspäevast laupäevani (neljapäeviti suletud), kell 14.00-17.30 (viimane sissepääs kell 17.00).
Koht
Meditsiiniajaloo muuseum
12 Rue de l'École de Médecine
75006 Paris 6
Juurdepääs
Odéoni metroo (liinid 4 ja 10)
Hinnad
Tarif réduit : €2.5
Plein Tarif : €3.5
Ametlik sait
u-paris.fr
