2004. aastal tuli Edouard de Broglie välja hullumeelse ideega luuarestoran, kus 50% töötajatest on pimedad, eesmärgiga muuta suhtumist puuetesse ja tõestada, et nägemispuudega inimesed võivad töötada.
Tulemus on lihtsalt hingemattev. Meid tervitatakse rühmana kindlaksmääratud ajal ja meile öeldakse, et meie nägemispuudega "giid" ja kelner viivad meid pimedasse ruumi, mitte pimedasse, vaid väga pimedasse. Esimene üllatus: me ei istu oma toolidel heledas valguses, vaid meie pime kelner juhatab meid pimedasse ruumi. Kohe, kui astusime esimesed sammud, olime eksinud, meil polnud enam naeru, me ei näinud midagi, oli lihtsalt must, alati must. Siis jõudsime silmitsi lauaga, arvasime, kus meie tool on, ja tassisime end selle juurde.
Saali sisenedes saame aimu sellest, milline võib olla pimedate inimeste igapäevaelu: kui me oleme eksinud, siis mõned nägemispuudega inimesed suudavad end igal pool orienteeruda. Teine üllatus on see, et sa tuled füüsilisse kontakti enda kõrval istuva inimesega ning hakkad rääkima ja vestlema inimestega, keda sa ei tunne. Inimestega on lihtsam rääkida, sest sa ei karda teise inimese pilku ja eelkõige seetõttu,et ruumis ei ole lubatud telefonid. Jah, sõbrad, on olemas maailm ilma telefonideta! Maailm, kus rääkimine, jagamine ja naermine on päevakorras.
Siis saabub saatuslik hetk: söömine pimedas. See on frustreeriv, kui ei tea, mis menüüs on, kuid see sunnib teid rääkima ja annab teie maitsele tõelise treeningu. Siin on eesmärk avastada, mis suus on. Pealtnäha lihtne, osutub see harjutus oodatust keerulisemaks. Esiteks ei saa sa kahvliga toitu hästi kätte ja teiseks mõistad, et sööd kõigepealt silmadega ning ei tunne tegelikult toidu maitset ja tekstuuri.
Kas teadsite, et isegi professionaalsetel veiniteadlastel on raskusi veinide eristamisega, mõnikord ajavad nad valge veini segamini punaveiniga? Hämmastav, kas pole? Üks inimene meie lauas ajas isegi punase veini segamini šampanjaga... Võimatu, ütlete? Ma oleksin teile enne testimist sama öelnud. Oluline on meeles pidada, et restoranis ei saa kõike serveerida. Näiteks arvavad inimesed, et nad söövad moosi röstsaia, kui neile serveeritakse foie gras'i röstsaia chutney'ga...
Mina isiklikult tunnistan, et olen segi ajanud polentat kaaviariga, vasikaliha kalaga... Serveeritavad toidud kõnetavad kõiki teie meeli, segadesmaitseid ja tekstuure. Nii leiate oma taldrikul erinevaid roogasid, mida avastada. Seal on palju, mis hoiab teid jalul.
Söögi lõppedes läheme pimedas tagasi, peatudes paariks minutiks koridoris, enne kui naaseme päevavalguse kätte. Meie pupillid on laienenud ja me peame taas valgusega harjuma. On aeg avastada oma lauakaaslased ja menüü. Üheskoos naerame oma segaduse üle.
Pimedas söömine on tõeliselt inimlik kogemus. Täielikus pimeduses mõistate, kui oluline on nägemine meie ühiskonnas. Siin ei ole hirmu naeruvääristamise ees, kõik väljendavad end piiramatult ja me sööme sõrmedega (keegi ei näe meid, pimedas on võimatu kahvliga toitu haarata)! Tulime restoranist ära elutunniga ja sooviga aidata teistelgi avastada seda kohta, kus me oleme puuetega inimesed. Hästi kiidame teenindajaid, kellele võtame mütsi maha, et nad oskasid meid paigutada, leida ja teenindada meid tõrgeteta.
Praktiline teave:Veebileht: Dans le Noir?
R estoran PariisisAsukoht: 51 rue Quincampoix, 75003 ParisLõunateenindus: nädalavahetustel kell 12.30Õhtuteenindus: argipäeviti kell 19.30-21.45, nädalavahetustel kell 18.30Hinnad: 43 eurot 2-käigulise menüü eest, 49 eurot 3-käigulise menüü eest, 65 eurot degustatsioonimenüü koos 3 klaasi veinigaOnline broneerimine.
Kuupäevad ja ajakava
-St 9. oktoober 2024 Juures 31. detsember 2027
Koht
Pimedas
51 Rue Quincampoix
75004 Paris 4
Hinnad
formule 2 plats : €43
formule 3 plats : €49
formule dégustation : €64
formule gastronomique : €79
Rohkem informatsiooni
Lõunateenistus: nädalavahetustel kell 13.00 Õhtuteenistus: iga õhtu kell 20.10 ja 22.10.
